30.10 – 1.11.2013 TALLINNA TOIDUMESS
Tänavu täitus esimese toidumessi toimumisest Tallinnas 20 aastat. Eesti pikima traditsiooniga ja suurima osalejaskonnaga toiduainetööstuse, hotellinduse, toitlustuse ja toidu müügi kõiki sektoreid liitev üritus sai alguse juba 1993. aastal.
Üritusel pakkus Eesti tootjad koduturu jaoks loodud uuendusliku tootevaliku parimaid palasid. Ulatusliku valikuga Eesti tooted innustasid toidumessile tulema ühtmoodi nii Eesti kui ka väliskülastajaid.
Toidumessil käis 6530 külastajat!
http://www.profexpo.ee/foodfair/
***
LUULEVÕISTLUS
Meil on väga hea meel kuulutada välja Leivaliidu 16. Leivanädala LEIVALUULE võistluse võitja.
Kõik luuletused olid võimsad, Eesti on saanud juurde nii mõnegi uue poeedi ja poetessi!
LEIVALUULETUSE võistluse parimaks hääletati 77 LIKE vajutusega Tallinna Lilleküla Gümnaasium 6B klassi õpilase Carmel Lukase luuletus „Leib“! Palju õnne Carmelile!
Auhinnaks kutsub Leibur Carmeli enda tehasesse ekskursioonile ja kostitab teda kõige
hea-paremaga. Täname ka kõiki teisi luulevõistlusel osalejaid!
https://www.facebook.com/rukkileib?sk=app_160430850678443&app_data
***
HOMMIKUTELEVISIOON
Kodupruulija Ardi Kodanik näitab hommikutelekas, kuidas valmistada rukkileivast kalja! Keerake ajaratas videol esmalt 23:51 peale ning edasi 1:19:13 peale ning õppige kuidass teha kalju, palju lisada suhkrut, kuidas kääritada hea kali ning mismoodi villida pudelisse!
Vaadake ja tehke järele. Jõulukali võiks käärida juba! http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=142982
***
ARTIKKEL
Rukkileib − vitamiinide ja mineraalainete asendamatu allikas
Inimorganism peab eluvõime säilitamiseks saama piisavalt ja õiges vahekorras makrotoitaineid, milleks on rasvad, valgud ja süsivesikud. Ent neist üksi ei piisa. Vaja on ka mikrotoitaineid: vitamiine ja mineraalaineid, mida organism ei suuda ise toota ning mille vaegus või puudumine põhjustab mitmesuguseid haigusseisundeid ja tervisehäireid.
Leib, eriti aga just rukkileib, on tervislik eelkõige seetõttu, et selles leidub hulgaliselt kiudaineid − need on nn keha puhastajad, mis mõjuvad hästi hammastele ja igemetele, tugevdavad organismi ning soodustavad seedimisprotsessi. Täiskasvanud inimene vajab päevas kiudaineid 25-35 grammi, mille saab kätte vaid seitsmest viilust rukkileivast.
Lisaks on leib kasulik kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, vähendades oluliselt riski haigestuda südamehaigusse või diabeeti.
Rukis sisaldab ka palju toitaineid, mida muudes toiduainetes pahatihti napib, sealhulgas väärtuslikke süsivesikuid, kiudaineid, mineraalaineid, vitamiine ning teisi olulisi ühendeid, nagu fütotoitained ja antioksüdandid, mis kõik on vajalikud meie normaalseks funktsioneerimiseks.
Rukkileivas on arvestatavas koguses magneesiumi, kaaliumi, mangaani, fosforit, tsinki, kaltsiumi, rauda ja seleeni.
* Magneesium ja kaalium on koostöös tsingi ja seleeniga edukad südame ja veresoonkonna haiguste, eesnäärme healoomulise suurenemise ja diabeedi ennetamisel.
* Magneesiumil on tähtis osa südameveresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Osaleb ka kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekandemehhanismides, kaitseb organismi stressihormoonide kahjustava toime eest.
* Tsink toetab organismi immuunsüsteemi, aitab paraneda haavadel ja soodustab B-rühma vitamiinide omastamist. Vajalik organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, aitab kaasa luude moodustumisele, lihaste töö juhtimisele ning insuliini toime avaldumisele.
* Raud osaleb vereloomes ning elutähtsa hapniku sidumises ja edasiviimises kopsudest kudedesse.
* Kaltsium tugevdab luid, fosforil on oluline osa lihaste ja närvide töös.
Tervist toetav menüü peaks sisaldama mõõdukate portsjonitena võimalikult palju erinevaid toiduainerühmi, nagu köögiviljad, täisteratooted, puuviljad, kaunviljad, lahja punane liha, linnuliha ja kala ning küllaldases koguses vedelikku. Niisugune toiduvalik aitab vältida rasvtõbe ja sellega pahatihti seonduvaid raskeid kroonilisi haigusi, nagu südamepuudulikkus ja diabeet. Tänapäevase teaduspõhise lähenemise puhul ei loeta mingit toiduainet tervislikuks ühe või isegi mitme soodsalt mõjuva komponendi pelga olemasolu tõttu. Määravaks teguriks on saanud tervist edendavate ühendite kogumist sündiv tugev positiivne ühisenergia ehk sünergia.
(Väljavõtted leivanädalaks valminud raamatust “Leib. Terast toiduni”, Menu Kirjastus)
***
LEIVALIIDU TELEKLIPP “LEIBA EI ASENDA!”
Reklaamis astub üles Reet Linna. Teleklippi saab näha Facebooki lehelt:
https://www.facebook.com/photo.php?v=10200697630391839&set=vb.1381012608796265&type=2&theater
***
ARTIKKEL
Eestlaste lemmik rukkileib on au sees ka kaasajal
7. kuni 13. oktoobrini toimuv leivanädal tõstab taas fookusse aastasadu eestlase toidulaual olnud rukkijahust leiva. „Leib on meie kultuurist üks osa. Meie rahvale on leib olnud maitsev toit ning on seda ka tänapäeval,“ tõdeb ASi Leibur tootearendusjuht Tiina Rühka.
Vanade eestlaste toidulaualt leidus leiba pea iga toidukorra ajal. Kesisema toiduvaliku tõttu söödi sageli aganaleiba ja silgu soolvett. Rukkileiba süües saadi aga piisavalt toitaineid, mineraalaineid ja ka B-rühma vitamiine.
Täiskasvanud inimene saaks vajalikud toitained leivast kätte ka nüüdisajal, ent arvestades toiduvaliku mitmekesisust ja toidu kättesaadavust ei oleks see tervise seisukohalt kasulik ja vajalik. Sööma peaks ikkagi mitmekesiselt. Tervise Arengu Instituut ja toitumisteadlased soovitavad, et päevase energiavajaduse annaksid 10-15 protsenti valgud, 25-30 protsenti rasvad ning 55-60 protsenti süsivesikud.
Soovituslikult tuleks päevas süüa Tiina Rühka sõnul 150 grammi rukkileiba, mis teeb olenevalt viilu kaalust viis-kuus kääru. „Tervise Arengu Instituut soovitab just kiudainerikkaid täistera- ning rukkileibasid terade ja seemnetega. Teadlik tarbija oskab lugeda pakendil olevat informatsiooni toiteväärtuste kohta ning sellele tuginedes järeldusi teha,“ sõnab Rühka.
Aeg möödub, retsept muutub, leib jääb
Leivaküpsetamise protsess ei erine kaasajal oluliselt esivanemate omast, kuigi muutusi leiab koguste tootmises ja küpsetamisajas – vanasti oodati, kuni juuretises olevad piimhappebakterid oma töö tegid ja metsikud pärmiseened õhust ning ruumist juuretises oma protsessid teostasid. Tiina Rühka sõnul kasutatakse jätkuvalt juuretisi ja kääritatakse leivatainast kuni vajalike omaduste saavutamiseni.
„Tänapäeval on protsess kindla pikkusega – leib peab õigeks kellaajaks ahjust tulema, jahtuma, saama viilutatud ja pakitud ning kauplusse viidud. Seda kõike kokkulepitud kellaajaks,“ selgitab Rühka, lisades, et poodi jõudev partii peab alati sarnanema kvaliteedi poolest ka eelnevaga.
Kuigi leiva populaarsus pole kahanenud, tehti ja söödi 19. sajandil leiba tunduvalt rohkem. „Ühele sulasele arvestati kolm naela leiba päevas (umbes 1,2 kg). Talupoeg sai leivast üle poole päevasest energiavajadusest ning põhilise osa elutähtsatest toitainetest. Ikaldusaastatel olid viletsad saagid, jahu saadi vähe ning kasutati jahu jahvatamisel aganaid teradest. Nii saadi jahu rohkem. Jahu sees olid ka jahvatatud aganad – sellest tehti aganaleiba,“ sõnab Rühka. Tema sõnul lisati viletsal ajal rukkijahu hulka ka puukoort, puulehti, tammetõrusid, männikasvusid ning isegi kanarbikku. Selline leib oli tume, kore ja kare ning mõrkjas, kuid nälja korral täitis kõhtu ikkagi. Erileibasid – kartuli, peki- või lihatükkide ja porgandiga – tehti vaid tähtpäevadeks. Aganaleivaga võrreldes olid need leivad maiusroaks.
Kaasajal hindavad tarbijad järjest enam tervislikke tooteid, mille müük on Rühka sõnul kasvanud kõige kiiremini. Tarbijad eelistavad terade ja seemnete, suurema koguse kiudainetega ja sada protsenti rukkijahust valmistatud leivatooteid.
***
LEIVANÄDALA RETSEPTID
Toidublogija Piret Hanson valmistas 3 põnevat leivateemalist retepti.
***
LEIVANÄDAL TEREVISIOONIS 07.10.2013
Eile varahommikul löödi leivanädal käima ka Terevisioonis, kui toidublogija Piret Hanson rääkis eestlastele rukkileivast ning valmistas leivaga tomatisuppi! Põnev retsept ning palju uut informatsiooni. Kerige saade palun 24 minutile ja 53 sekundile ning haarake ploknoodid ja kirjapulgad – retsept tuleb kirja panna ning õhtul järgi teha. Tere Hommikust!
Vaata saadet: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=142909
***
ARTIKKEL
Eesti on alati olnud leivamaa
Eestimaal on rukkileiba söödud juba tuhat aastat. Ammustel aegadel oli leivas peale rukkijahu alati ka aganaid, sageli veel tammetõrusid, puukoort, sammalt ja kanarbikku. Sellest hoolimata sai leivast juba 12. sajandil eestlaste kõige olulisem kõhutäide, liha ja kala jäid pigem leivakõrvaseks. Isegi muu toidu olemasolul seostus leiva puudumine söögilaualt eestlasele vaesuse ja viletsusega.
Ka tänapäeval tähendab rukis meie rahvale ennekõike igapäevast leiba ning rukkist on saanud Eesti rahvusvili. Aretajad on loonud saagikaid rukkisorte, mis sobivad hästi Eesti oludesse. Praegu Eestis kasvatatava rukki kogus on kohalikuks tarbimiseks küllaldane ja eestlaste toidulaual võib alati olla oma maa rukkist küpsetatud leib.
Meie juhtivad toitumisteadlased hindavad esivanemate järjepidevat leivasöömist väga targaks tegevuseks, mis peaks kindlasti jätkuma ka edaspidi. Rukkileiva väärtused on suur kiudainesisaldus ning vitamiinide, mineraalainete ja fütotoitainete küllus, mille muudab organismile kättesaadavaks traditsiooniline hapendatud leivajuuretis. Seepärast peetaksegi rukkileiba tänapäevase, inimorganismi vajadusi järgiva segatoitumise üheks oluliseks alustalaks. Koos muu tervisliku toiduga aitab rukkileib tagada terve, aktiivse lapseea ja täisväärtusliku täiskasvanuelu ning hoida ära enneaegse vananemise.
Leiva tähtsusest Eesti pärimuskultuuris
Leiva nimetus pärineb 4. sajandil Skandinaavias ja Jüüti poolsaarel elanud gootide keelest. Eesti keel on üks vähestest, mis pakub leiva ja saia kohta täiesti erinevaid sõnu. Leivaks loetakse meil juuretise abil kergitatud rukkileiba, saiaks aga pärmiga kergitatud heledat nisujahuküpsetist. Sõnad “valge leib” ja “nisuleib” tulid meile koos idapoolse võõrvõimuga ning kadusid koos sellega.
Rukkileib on olnud kogu eelmise aastatuhande osa meie kultuurist ja identiteedist ning pikka aega ka peamine toiduaine. Tänapäevalgi peetakse liha ikka leivakõrvaseks, mitte vastupidi. Eesti talupoeg sai ju veel sadakond aastat tagasi just leivast rohkem kui poole oma päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluks vajalikest toitainetest. Miks söödi vanasti iga toidukorra ajal leiba? Sest leib tekitas pikaks ajaks täiskõhutunde, hoidis seedimise korras ja andis ohtralt energiat raske töö tegemiseks. Ega asjata ole Eestimaal öeldud, et töö kardab leiba söönud mehi! Muidugi ei teatud siis midagi toidu tervislikkusest, kuid ilmselt sai terve talupojamõistus aru, mida keha vajas. Häid ja kujundlikke vanasõnu oli teisigi, igaühes peidus suur ja tõestatud elukogemus.
(Väljavõtted leivanädalaks valminud raamatust “Leib. Terast toiduni”, Menu Kirjastus)
***
Leivateemaline luulevõistlus “LEIBA EI ASENDA!”
Kuni 14. oktoobrini on kõikidel võimalik lugeda noorte kooliõpilaste leivateemalisi riime ning neid hinnata.
Hindajate vahel jagame Leivaliidu poolt auhindu! https://www.facebook.com/rukkileib/app_653224914695508
Eesti Leivaliit tänab kõiki saatjaid luuletuste eest – valik oli keeruline, kuid siin on kümme vahvamat ja silmapaistvamat.
1
Viljaterast leivani
Hanna Marie Raag (Tallinna Kivimäe Põhikool, 6A)
Sügis põllud kuldseks värvib,
kuldsest terast leib kord saab.
Põllumehel tööd on palju-
iga tera salve veab.
Mölder sätib veski tuulde,
terast jahu jahvatab,
perenaine ootab juba
leiba tahaks teha ta.
Võtab astja, sõtkub taigna,
ahjus pätsid küpsetab.
Peagi värsked leivad juba
räti all on jahtumas.
**
2
Leib
Vadim Gurjanov, Nikita Stog ja Jegor Jakovlev (Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, 9. kl)
Sa oled tähtis minu elus
Sa oled kasulik ja maitsev
Sa oled laual igas peres
Sa minu tervist kaitsed.
Leib on kasulik ja hea,
sina seda sööma pead.
Leiba poes on mitut sorti –
ei ma enam taha torti.
Leiva tegu raske töö
võtab päeva, võtab öö
kiidan pagarit ja söön.
Leiba peab austama,
tööd ja põldu armastama.
Leib on laual pealik,
elu – rõõmus, õnnelik.
Sööge leiba, sööge rohkem,
kasutage toidus ohtralt.
Eesti muld meid kaua toidab,
leib meil õnnerahu hoiab.
**
3
Kodumaa leib
Sofia Karkus (Tallinna Kristiine Gümnaasium, 9B. Juhendaja: Piret Vahtra)
Leiba süües mõtlen mina kodumaast,
põllust, isast, viljast ja mu isamaast,
pääsukeselaulust, memmest, taadist ka,
väiksest õest, vennast ja mu kodust ka.
Rukkileiba süües mõtlen Eestist ma,
valgest kaunist taevast mu isamaal,
kaunist kuusemetsast mu sünnimaal,
ausast Eesti rahvast mu Eestimaal.
Leiba süües naudin mina Eestimaad,
kauneid rukkipõlde, läbi terve maa,
pääsukese laulu hommikuti ka,
head Eesti leibast minu kodus ka.
**
4
Leivategu
Liisa-Lotta Johanson (Tallinna Kristiine Gümnaasium, 9A)
Reede õhtul algab töö,
tainas kerkib kogu öö.
Tuba leiva lõhna täis,
keegi ahju juures käis.
Siis kui leivakene tahkub,
kerkib pätsikene ahjus.
Küll on suur see tainamägi,
jõudu annab juuretise vägi.
Leib see must ja teraline,
võib ka olla kujult keraline.
Kõrbend leib – must kui öö,
Ära seda küll nüüd söö!
Leib, see igapäeva osa,
see mis igal laual tasa,
vaikselt istub, kuulatab,
mida pererahvas pajatab.
**
5
Leib on toidu alus
Alvar Viikmäe (Tallinna Kristiine Gümnaasium)
Leib on maitsev,
supi kõrvalgi vägagi hea.
Leib on maailmas valitsev,
Leiba proovima pead, sa tead.
Leib on olnud meil sajandeid,
inimesed söönud leiba kaua juba.
Leivata nälgiks me sajandeid,
ainult leiba söönud vahel terve tuba
Leib on olnud kuningate toit,
maitse väärtus tal on hea.
Supp poleks nii hea toit,
ilma leiva maitseta, sa ju tead
**
6
Lemmikvõileib
Artur Kiseljov (Lasnamäe Vene Gümnaasium, 8A)
Kui hommikul kõht on tühi
ja külmkapis on otsas kõik,
ma lähen kööki ja võtan
rukkileiba ja võid.
Kui kooli minna on aeg
ja võileivad on tegemata,
ma võtan leivatüki
ja võid panen peale ka.
Kui koolist tulen juba
ja suppi ei taha süüa,
ma lähen jälle kööki
ja teen endale sööki.
Ma võtan kapist rukkileiba
ja võid panen peale ka,
panen peale tomati tüki-
ja ongi tehtud mu lemmikvõileib!
**
7
Leib
Carmel Lukas (Tallinna Lilleküla Gümnaasium, 6B)
Leiba on meil mitut sorti
tumedaid ja rehe leibu, seemne leibu, peenleibu,
Osad leivad virsikuga, osad liha, porgandiga.
Leiba süüa meeldib meile,
temast puudust tunneme,
kui ei ole kodus me.
Leivaga on seda moodi,
võid sa otse minna poodi,
osta leiba, sinkki, võid ja saad lõunaks kõhu täis.
Vanasti ei olnud muud kui leiba, piima ,võid.
Leiba oli alati aga polnud salatit.
Vanaema ütles ikka: “Leiba austama sa pead,
leib ei tohi olla selja peal.”
Istuda võis pingi peal ja siis süüa leiba head.
**
8
Leib
Sinencia Kass / Tallinna Kristiine Gümnaasium)
Leib on leib,
parem kui sai.
Leibu on palju, erinevaid,
häid.
Lauas leivast puudu jäi?
poes sellel järel käin.
Ostsin uue, parema-
see, mis letil paremal.
Koju läksin näitama,
lapsed pistsid jonnima.
Viisin poodi tagasi.
Tahtsin uut pagarilt.
Pagar ütles: „Võta must,
maitsku see kui lõbulust!“
Viisin uue, musta koju,
endal rõõmus on nüüd tuju.
Kui ma ukse avasin,
lapsed jooksid, karjusid:
“Issi, issi, mis sa tõid?
Uue, musta leiva või?”
Isa vastas: “Loog, et tõin.
Tõin ka varuks rasvast võid!”
**
9
Rõõmulaul leivale
Mart Aderman (Tallinna Prantsuse Lütseum, 6B)
Burksile ma ütlen ei,
sest et mulle maitseb leib!
Ja kohe tekib hundiisu,
kui kujutlen ma leivasisu…
Leiva peal on maitsev või,
hea et jumal leiva lõi!
Mu süda tuksub tuks-tuks-tuks,
kui kaupluses on letil Ruks.
Mul pole vaja noorikut,
sest fännan leivakoorikut
ning hing mul väga hellaks lä’eb,
kui kuskil rukkipõldu näen.
Veel magusam kui puhas õhk
on mulle ikka leiva lõhn.
Seepärast, sõbrad, leivale
me rõõmulaulu laulame!
**
10
Leivapäts Päts
Katariina Saretok ja Elisabeth Kivi (Tallinna Prantsuse Lütseum, 6B)
Elas kord suur leivapäts Päts,
suplema merre ta ükskord läks.
Rannal pani tähele ta,
et tuli ilma ujumispüksata.
Päts mõtles, mida küll teha,
ei saa näidata teistele keha.
Päts uuris ega keegi ei vaata,
keegi ei taha teda pilguga saata.
Päts jooksis kiiresti, kiiresti vette,
vette jõudnud, tuli hai nina ette.
Päts ujus, et päästa nahka.
hai nägi teda ja pistis nahka.
Hai sai naudingu hea:
ei leiba kunagi halvaks pea.
Leib krõbe ja imeline,
suur ja mitmekihiline.
Hai sai õppetunni uue –
leiba sööb nüüd päevas üle kuue
***
AASTA LEIVAKAUPLUS 2013 ON JÄRVE SELVER
15.09.2013 kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval Eesti leiva päeval Aasta leivakaupluseks 2013 Järve Selver
Eesti Leivaliit alustas sellel aastal uut traditsiooni selgitamaks välja aasta parimat leivakauplust. Osalemiskutsed saadeti kõikide kaubanduskettidele ja suurpoodidele, kelle hulgast esitati finaali 10 kauplust
Žüriisse kuulusid leivatootjate, Eesti Leivaliidu , kaubanduse ja toiduainetööstuse liidu esindajad, kes külastasid kauplusi kolme kuu vältel. Hinnati leiva-saiatoodete sortimenti, värskust, väljapanekut, osakonna puhtust ja korda, samuti väiketootjate esindatust.
Pingelise võistluse võitis 38,5 punktiga Järve Selveri leivaosakond. Maksimaalselt oli võimalus koguda 45 punkti.
Külastajate lemmikleivaks Leivapäeval osalenud firmade toodangut degusteerides valiti uudistoode Eesti Pagari šokolaadileivake, mida kaubandusvõrgust saab osta lähema kuu jooksul.
***
EESTI LEIVA PÄEV VABAÕHUMUUSEUMIS 15.09.2013
Täielik pildigalerii https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1389414654622727.1073741829.1381012608796265&type=1
***
LEIVAPÄEV JA SÜGISLAAT 2013
Eesti Leivapäev ja Sügislaat – 15. septembril kell 10 – 16
Suviste silmadega, kuid juba sügise südamega võtab meid vastu lõikusaeg. Enne talvist unnesuikumist õnnistatakse maarahvast looduse kirevate ja mahlakate andidega. Nüüd on aeg nautida oma kätetöö vilju, maitsta värsket leiba ja kapatäit pühadeks pruulitud õlut, lasta hingekeeltel heliseda ja laulusuudel rõkata.
Sassi-Jaani talu – maheõu • Maheõuel pakuvad ja tutvustavad oma toodangut Eestis tegutsevad mahetootjad. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Toimuvad mahetoidu töötoad ning publik saab valida oma lemmikmahetoote.
Kell 10-16 Eestimaise mahetoidu laat ja degusteerimine
Kell 12-13 Leivapäeva külastajate lemmikmahetoote valimine
Kell 11-12 ja 14-15 Avatud on mahetoidu valmistamise töötoad
Aidamademel saab iga suur ja väike proovida käsikiviga jahu jahvatamist.
Külaväljak – käsitöö- ja toidulaat • Suurel käsitöö- ja toidulaadal saab igaüks uudistada kodumaiste käsitöömeistrite ja väiketootjate ilusat ja põnevat loomingut ning nautida sügisese talukraami kirjusust.
Sutlepa kabel – leiva õnnistamine • Kell 11.30 õnnistab kabelis leiba õpetaja Toomas Paul. Tervituslaulud laulab Eesti Põllumajandusministeeriumi segakoor.
Kiigeplats – leivalaat ja laulurõõm • Eestlased on laulurahvas, kel jalad tugevasti maas. Et jaksaks ikka laulda ja luua, vajame korralikku kõhutäidet. Kiigeplatsil ootab Sind leivalaat, rahva lemmikleiva valimine, loovad õpitoad nii suurtele kui väikestele: voolimine ja maalimine. Laulame südamed rõõmsaks koos mudilaskooriga.
Kell 13.00 algab ühislaulmine koos Reet Linnaga!
Kolu kõrts – tõhus kehakinnitus ja autasustamised • Kõrtsid on läbi aegade olnud laadamelus paigaks, kus sõbralikult kaubatehinguid kinnitada. Siin saab jalga puhata, sööki ja jooki maitsta ning kuulda mõnusaid pillilugusid pilliklubilt Söepõletajad.
Kell 15.00 toimub tiitlite “Parim mahetootja 2013”, “Parim mahetoode 2013” ja “Aasta leivakauplus” ning külastajate lemmikmahetoote väljakuulutamine.
Köstriaseme talu – rehepeks • Üheks raskemaks tööks leivavilja saamisel oli rehepeks. Vilja lõigati käsitsi ning käsitsi toimus ka viljapeadest seemne väljapeksmine ja selle puhastamine aganatest. Kes pole seda rasket tööd veel proovinud, võib seda teha Köstriaseme rehe all.
Härjapea talu – leivaküpsetamine ja võitegu • Leivaküpsetamine pole käkitegu, see nõuab perenaiselt vaeva ja hoolt ning füüsilist jõudugi. Esimesel päeval pannakse tainas kerkima, teisel lisatakse jahu ja sõtkutakse taigen ning pannakse leivad ahju. Kodust põrandaleiba saab lõigata alles kolmandal päeval. Või leiva peale määrimiseks valmib aga hoopis lihtsamalt!
Pulga talu – talurahva vanem toit • Eesti talupojakööki on sageli peetud üksluiseks ja maitsevaeseks. Mitmeid vanu toite tänapäeval enam teha ei mõistetagi. Pulga talu pererahvas vaaritab suveköögi juures perele süüa ja pakub huvilistele maitmiseks odrakäkke, haputaari ja
rukkikilet.
Lau külapood – küpsetame prantssaia • Tänase päeva puhul on Lau poepreilid küpsetanud peenemat saia, mida võis teinekord eestiaegsest külapoestki osta. Mõistagi pakutakse saia kõrvale muudki ajastukohast kaupa. Angroo hinnad!
Kuie kool – mälumäng • Igaüks saab oma Eesti toidu alased teadmised lõbusas mälumängus proovile panna.
Kahala vesiveski – Eesti veskipärand • MTÜ Veskivaramu on ühendus, mis seisab hea selle eest, et kunagi maastikul nii nähtaval kohal olnud tuule- ja vesiveskid ikka meeles püsiks ning tee veskini ei rohtuks. Kahala vesiveskis tutvustab Veskivaramu nii Eesti veskipärandit kui ühenduse enda tegemisi. Samas saab vana lauamängu – veskimängu – mängides oma mõtteosavuse proovile panna.
Jüri-Jaagu talu – kodune õllepruulimine • Õlu ei ole eestlaste jaoks eales olnud üksnes jook, mis pea uimaseks ja meele lõbusaks teeb. Õlu on ka püha jook, ohvrijook, mida pruuliti pulmadeks, jaanipäevaks, jõuludeks ja muudeks suuremateks pühadeks. Koduse õlle valmistamine oli peremehe töö ja vaev, aga kindlasti ka lõbu.
Kolga talu – mänguõu • Karjalaste mängud ja jõukatsumised.
Teha saab hobusõitu, peatus Kolu kõrtsi vastas!
***
LEIVANÄDAL 2013
Juba pisut enam kui kuu aja pärast toimub järjekorras 16. Leivanädal, kus propageeritakse leiba kui maailma parimat „kiirtoitu“. Eesti Leivaliidu algatatud iga-aastase leivakampaania eesmärgiks on juhtida eestimaalaste tähelepanu tervislikule rukkileivale, mis on asendamatuks igapäevatoiduks lastele, noortele ja täiskasvanutele.
7.–13. oktoobril toimuv üleriigiline leivanädal, mille motoks on sellel aastal “LEIBA EI ASENDA”, pakub oma laiahaardelisuses kõigile midagi – korraldame parima koolivõileiva võistluse ja parima leivaluule teemalise mõõduvõtmise, jagame auhindu parimatele leivaalaste teadmistega inimestele ning veedame lõbusalt aega 15. septembril Tallinna Vabaõhumuuseumis toimuval Leivapäeval, kus meeleolu hoiab kõrgel Reet Linna. Lisaks jagame palju fakte, retsepte ja teadamisi leivast, kui meie igapäevatoidust!
Esimene leivanädal korraldati 1998. aastal. Leivanädala idee sai alguse Halliste kiriku perepäeval kolmteist aastat tagasi. Ideest kasvas välja Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaal- ja Haridusministeeriumi projekt “Rukkileib meie laual”. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.– 20. septembril 1998. aastal.
